Keelepööre sai alguse eesti keele aastal

on
Just 2019.aastal, mis Haridus- ja teadusministeeriumi poolt on kuulutatud eesti keele aastaks, hakkasid toimuma Ida-Virumaal pöördelised sündmused, eelkõige aga arutelud eesti keele õpetamise ja õppimise üle. Muutuma hakkasid paljude inimeste hoiakud eesti keele õppimisse, poliitikud tõid eesti keele ja eesti keeles õppimise teemad sisse märtsikuu valimiseelsetesse debattidesse, meedia kajastas tormilisi sündmusi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel.
Võikski öelda, et keelepööre sai alguse eesti keele aasta väljakuulutamisega ja uue riigigümnaasiumi rajamisega Ida-Virumaale Kohtla-Järvele.
Keelepöörde kui fenomeni, kui vabatahtliku algatuse sõnastasid esimestena Kohtla-Järve 1.keskkooli vilistlased Arno Kaseniit, Kaire Viil ja Mare Roosileht.




Nüüdseks on väljend "keelepööre" tavapärasemas kasutuses nii ajakirjanduses kui ka Ida-Virumaa haridusklastri, aga ka paljude haridusinimeste aruteludes.

Meie President Kersti Kaljulaid ütles Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes:
" Mul on ettevaatlikult hea meel, et sotsiaalküsimustele on debattides pühendatud päris palju aega. Mul on sama hea meel – ja ikka ka samamoodi ettevaatlikult – et tänavu, eesti keele aastal, on lõpuks ometi kujunemas ühine arvamus eesti kooli tuleviku küsimuses. On küll erimeelsusi, kuidas seda saavutada, aga valdav osa meie erakonnist tahavad, et Eestis oleks edaspidi üks, eestikeelne kool, mis ei jagaks enam meie inimesi kahte kogukonda. Meie venekeelne kogukond on selleks muudatuseks samuti järjest rohkem valmis. Kuid soovist plaanini on pikk ja keeruline rada minna. See on muuhulgas ka üsna kulukas teekond. Aga minemata ei saa me jätta, sest see on teekond Eesti iseseisvuse, keele ja kultuuri kaitseks ja kõigile Eesti inimestele võrdsete võimaluste loomiseks."

Keelepööre on aktuaalne teema ka meie meedias. Loe artikleid ja kuula/vaata videointervjuusid, mis kõik räägivad keelepöörde vajalikkusest, võimalikkusest ja kasulikkusest:








Comments

Post a Comment