Haridus- ja teadusministeeriumi poolt ettevalmistatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 113 muutmise eelnõu ja seletuskiri on esile kutsunud küllaltki aktiivse, et mitte öelda tulise vaidluse kõigis Eesti haridusringkondades ehk kodudeski.
HTM-i eelnõus on olulised kolm paragrahvi, millega soovitakse muuta senist põhikooli eksamite hindamise ja lõputunnistuse väljaandmise korda. Põhikooli lõpueksamitena on täna kohustuslikud eksamid matemaatikas ja emakeeles ning vene õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Lisaks sooritavad õpilased ühtsete ülesannetega eksami valikaines.
Eelnõuga kavatsetakse muuta Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“.
Väljavõte HTM seletuskirjast: "Määruse muudatus parandab lõpueksami tulemuse arusaadavust ja läbipaistvust. Nii õpilane kui kool saavad selgema info õpilase eksamisoorituse kohta. Õpilane saab teadlikumalt planeerida jõukohaseid edasiõppimise plaane. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab ausama aluse näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks juba õpilaste kooli vastuvõtmise faasis."
Eksamitulemuse hindeks ümberarvutamise vajaduse kaotamisega koos kaob nn hindamisefekt, mis muudab tulemuse ausamaks. Hindamisefektiks nimetatakse olukorda, kus õpetaja või hindaja otsib hindepiiril olevate õpilaste eksamitöödes nn lisa hindepunkti, et õpilane saaks kõrgema eksamitulemuse. Hindamisefekti kadumine võib kaasa tuua näilise eksamitulemuste languse.
Eesti Keelepööre viis oma võrgustikus (üle 150 õpetaja) küsitluse, mille eesmärk oli teada saada õpetajate arvamusi lõpueksami hindamise kohta ehk siis hinde (lävendi) kaotamise või allesjätmise küsimuses. Õpetajatel oli võimalus tutvuda kavandatavate muudatustega ja vastata eelnõu muudatuse poolt või vastu ning anda vabas sõnastuses vastus oma valiku põhjendamiseks.
Küsitluse tulemused on sellised
Muudatus 1: paragrahvi 11 lõike 4 punkti 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) põhikooli lõpueksamite ained ja tulemused protsendina eksami maksimaalsest tulemusest ja gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;“
Tulemus: Poolt 74% vastanutest, vastu 26% vastanutest.
Huvitav oli asjaolu, et vastu (st senine süsteem peaks jääma) olid peamiselt staazikamad eesti keele kui teise keele õpetajad. Nooremad, viimase 10 aasta jooksul pedagoogilise hariduse saanud eesti keele õpetajad olid pigem seda meelt, et eksamitulemus tuleks kajastada protsentidena maksimaalsest.
Muudatus 2: paragrahvi 11 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele õpilase poolt sooritatud B1- ja/või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.
Tulemus: Poolt 87% vastanutest , vastu 13% vastanutest.
Põhikooli lõpueksamid aga mõõdavad pigem ainealaseid teadmisi ...
Ilmselt on sama teemat arutatud ka teistes ühendustes ja võrgustikes, samuti ka Õpetajate Ühenduste Koostöökojas, mille liige on ka MTÜ Eesti Keelepööre. Eesti Keelepööre on tutvunud ka Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu (EKTKÕL) seisukohtadega, mis kattuvad täiel määral ka Eesti Keelepöörde küsitluse tulemustega.
Kui soovite teada, mida on viimastel kuudel Eestis arvatud eksamite hindamisest ja sh lävendi kehtestamisest, siis palun lugege nende, Eesti hariduses olulist rolli etendavate organisatsioonide, institutsioonide ja teadalaste arvamusi ja mõtteid siin:
Comments
Post a Comment