Kõigi haridusvaldkonna huvigruppide soov ja eesmärk on kvaliteetse hariduse kaudu meie noortele parimate arenguvõimaluste loomine. Kui räägitakse kvaliteetsest haridusest või heast eesti koolist, siis ei räägita murest füüsika või geograafia õpetamisel, ajaloo või kunsti õppimisel. Ühtse kooli teema on keele ja kultuuri teema. Suurem mure on justkui kahe paralleelse haridusmaailma kujunemise pärast, põhjendusel, et hariduse ja harituse kvaliteet pole samaväärne erineva õppekeele tõttu. Väite tõenduseks tuuakse PISA uuringud, mille kohaselt on põhikoolide õpilaste tulemused vene õppekeelega koolides nõrgemad kui eesti õppekeelega koolide õpilastel.
Soovime ühtset kooli, kus hariduse sisu ja kvaliteet oleks ühtne, ja sama peaks olema ka õppekeel. Kui aga vaadata kõiki eesti koole, kas saame öelda, et kõik eesti koolid on ühtsed? Ühtsed oma õpitulemuste, oma pedagoogilise kollektiivi kvalifikatsiooni ja paljude muude näitajatega? Ilmselt mitte. Eesti kool ei saa olla igas aspektis ühtne, eesti kool on omanäoline. Seda omanäolisust kujundavad mitmed erinevad aspektid- asukoht, kooli pidaja, koolijuht, õpetajad jms.
Mis on Eesti ühiskonnas ühtne, mis võiks olla eeskujumudeliks haridussüsteemile? Kui lugeda-jälgida eesti meediat, mis on ühiskonna mentaliteedi üks olulisemaid mõjutajaid, siis märkame, et tegelikkuses eksisteerib kaks paralleelmeediat. Üks eestikeelne, teine venekeelne. Infomaterjalid ja ka arvamuslood on sageli erinevad. Seda infot, mida saab lugeda eesti keeles, ei pruugi leida venekeelsest meediast ja vastupidi. Miks räägime ainult haridusmaastiku ühtlustamisest? Miks ei räägita meedia ühtseks muutmisest? Aiman vastuseid- meedia on vaba, meedia on täiskasvanutele, meedia on äri jne jne. Justnimelt - meedia on nendele meie laste vanematele, kes õpivad meie eesti erinevates koolides ja kelle mõju lastele on väga oluline. Sama on ka vene meediaruumi tarbivate õpetajatega. Ka nemad elavad paralleelmeedias, et mitte öelda paralleelühiskonnas.
Õppimisel on oluline kontekst, taust, ühiskonna teadmus, mida kajastatakse meedias. Kui meedias eksisteerib paralleelmaailm, kas pole siis silmakirjalik nõuda eesti kooli ühtsust?
Ikka ühtse ja omanäolise eesti kooli poolt
Arno Kaseniit
Comments
Post a Comment