Eesti keele ja kultuuri ning eestikeelse aineõppe rakendamise täienduskoolituse õppekava

 ÕPPEKAVA

„Eesti keele ja kultuuri ning eestikeelse aineõppe rakendamise täienduskoolitus“

Täienduskoolituse lühikirjeldus

Täienduskoolitusel arendatakse eesti keelest erineva emakeelega õpetajate ja õpetajate, kes õpetavad eesti keeles praktilist eesti keele oskust, pöörates tähelepanu eesti keele ja kultuuri õppele ning keele- ja aineõpetaja tööoskuste parandamisele lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika rakendamisel. Koolituse maht õppijale on 96 ak tundi.

Koolituse tulemusel paraneb õppija eesti keele oskus, ta mõistab LAK-õppe metoodikast lähtuva õppetöö kavandamise ja läbiviimise protsessi, oskab koostada õpiülesandeid ja valida tõhusaid meetodeid, toetades õppijate arengut. Kursuse läbinu mõistab ja kasutab eestikeelseid ainealaseid termineid, oskab eesti keeles kirjalikult analüüsida LAK-õppe metoodikal põhinevaid tunde. Õppijal täiustunud eesti keele oskus, laienenud kultuurialane silmaring ja teadlikkus ning on toetatud motivatsioon oma keeleoskust edaspidi parendada.

Täienduskoolituse korraldus lähtub praktilisuse ja õppija arengu toetamise põhimõtetest. Õppeprotsess on õppijakeskne, aktiivset suhtlust soodustav ja mitmekesine. Tähelepanu pööratakse nii õppesisu omandamisele kui eesti keele oskuste arendamisele. Koolituse viivad läbi oma valdkonnas kogenud ja kõrge kvalifikatsiooniga koolitajad.

Toimumise aeg

Õppesessioonid:

I sessioon 29.-30. aprill 2022;

II sessioon 13.-14. mai 2022;

III sessioon 28. mai 2022 (veebikeskkonnas);

IV sessioon 3.- 4. juuni 2022;

V sessioon 17. juuni 2022;

Veebipõhised õppesessioonid väikegruppides ja juhendatud iseseisev töö toimub 2. maist kuni 16. juunini 2022. a.

Registreerimine avatud   11.04.2022

Registreerimine suletud  25.04.2022

Õppe korraldus ja moodulid

Programm viiakse läbi õppegrupile kolme 2-päevase ning ühe 1-päevase kontaktõppe ja ühe 1-päevase veebiõppe sessioonina.

Lisaks kontaktsessioonidele õpitakse ja arendatakse keeleoskust väikegruppides veebikeskkonnas. Kontaktkoolituste vahelisel ajal on osalejate iseseisvaks tööks õpitu rakendamine, et tagada teadmiste ja oskuste kinnistumine ja integreerimine õpetaja igapäevasesse praktikasse. Iseseisva töö osaks on ka vastavalt õpijuhisele enda tundide reflekteerimine, kolleegide tundide vaatlemine, arutelud veebisessioonidel koolitusel osalevate õpipartneritega. Iseseisvat tööd juhendab koolitaja.

Õppeprogramm koosneb kuuest moodulist:

1.moodul: Eesti keele ja kultuuri õpe ning LAK-õppe kavandamine eestikeelses õppes;

2.moodul: Õpioskused ja LAK-metoodika eesti keele ning eestikeelses aineõppes;

3.moodul: LAK-õppemeetodid eesti keele õppes ja eestikeelses õppes;

4. moodul: Suhtekeskkonna arengu juhtimine ja koostöö eesti keele tunnis ja eestikeelses aineõppes;

5.moodul: Eesti keele õpetaja ja eestikeelse aineõpetaja koostöö;

6. moodul: Keeleõpe veebisessioonidel ja iseseisev töö.

Õppekeel eesti keel.

Maht

96 ak tundi, sh 60 ak tundi grupiõpet (kontaktõpe), 4 ak tundi kultuuriõpet (teater, muuseum), 24 ak tundi keeleõppe veebisessioone ning 8 ak tundi juhendatud iseseisvat tööd.

Kontaktõpe toimub koolitusruumides, veebisessioonid internetikeskkonnas. Kultuuriteemade õpe autentses keskkonnas- muuseumites ja teatris.

Osalejate arv  20 osalejat.

Täienduskoolitus on osalejale tasuta.

Osalemise tingimuseks on :

  • osaleja töötab õpetajana;
  • osaleja on nõus peale registreerumist enne koolituse algust läbi viidava keeleoskustaseme suulise (lühiintervjuu veebis) ja kirjaliku lühitesti läbiviimisega;
  • osaleja keeleoskus peab vastama B2 või C1 tasemele;
  • osaleja esitab enne õppele asumist tööandja nõusoleku koolitusele lubamise kohta;

Korraldav asutus: MTÜ Eesti Keelepööre, reg nr 80573572, majandustegevuse teade nr 219883, kontaktandmed: e-post eestikeelepoore@gmail.com, tel 53363381

Projektijuht: Arno Kaseniit, tel 53363381, e-post: eestikeelepoore@gmail.com

Toimumise koht

Õppetöö toimub koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga. Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kontaktõppe sessioonid toimuvad Tartus, Narva-Jõesuus, Toilas, Palamusel.

Keeleõppe veebisessioonid toimuvad veebikeskkonnas argipäeviti või nädalavahetustel korraga 2 ak tundi.

Lisainfo

Täiendav info koolituse kohta saadetakse registreerunutele. Täiendav info on koolitussessiooni päevakava, sh ajakava ja korralduslik informatsioon.

Eesmärgid

20 õpetajal on paranenud eesti keele oskus, kultuuriteadlikkus ning suurenenud on teadmised ja oskused LAK-õppe põhimõtete ja meetodite kasutamisest aine ja keele õpetamisel. Kursus toetab eesti keele haridusalase oskuskeele omandamist, avardab kultuurialaseid teadmisi ning õpetaja professionaalset arengut.

Õpiväljundid

Koolituse läbinud õpetaja:

- saab aru erialastest pikkadest ning keerulistest tekstidest;

- oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel;

- oskab ideid ja arvamusi esitada ning vestluses teemat arendada;

- mõistab oma korduvate vigade põhjusi ja kasutab õigeid sõnu/väljendeid/lause konstruktsioone;

- mõistab keeleliste osaoskuste arendamise võimalusi aineõppes ja seda toetavate keelemudelite rakendamist;

- oskab koostada eestikeelseid õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppijate aineteadmiste omandamist;

- teab eesti kultuuritraditsioone ja kasutab õpetamisel eesti kultuuriga seotud teemasid;

- kaasab õpilasi eesti kultuuritraditsioonide tähistamisel;

- teadvustab LAK-õppe põhimõtteid ja mitmekordse fookuse olemasolu ja mõju kavandamisele ja rakendamisele;

- kavandab terviklikku õpiprotsessi, mis tähtsustab nii ainet/sisu, keelt kui ka õpioskusi lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitusest, mõistes õppijate vajadusi erinevates etappides ning valides sellest lähtuvalt sobivad meetodid;

- teadvustab kujundava hindamise rakendamist õpiptotsessis;

- oskab koostada LAK-õppele sobilikke õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume, rakendada eesmärgistamise võtteid;

- analüüsib isiklikku ja professionaalset (sh keelelist) arengut ning oskab luua enese- ja professionaalse arengu kava.

Sihtgrupp

Ida-Virumaa põhikoolide muu emakeelega eesti keele õpetajad ja õpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles ning kes vajavad eesti keele oskuse parandamist ja LAK-õppe metoodika alaste teadmiste ja oskuste arendamist. Edukaks koolitusel osalemiseks on eeldatavad keeleoskustasemed on B2 ja C1.

Õppevorm ja metoodika

Täienduskoolitus on auditoorne (kontaktõpe) ja veebipõhine (keeleõpetaja juhendamisel väikegruppides keeleõpet toetav). Koolitus põhineb aktiivõppe meetoditel ja kommunikatiivsel keeleõppel; lõimitakse aine- ja keeleõppe metoodika ning aktiivõppe teemasid ja keeleõpet.

Keeleõppes on fookuses keele- ja aineõppe alane terminoloogia, funktsionaalne lugemine (koolituse teemadel) ja sõnastamisoskus (sõnade järjekord lauses), grammatika (veaohtlikud sõnad, rektsioon, verbi pööramine jms). Vigade korrigeerimine toimub konkreetsete ülesannete käigus ja levinud vigade põhjalikum käsitlemine veebisessioonidel. Osalejad sooritavad enne koolitust testi ja läbivad vestluse, selle informatsiooni põhjal korrigeeritakse lähtuvalt konkreetsetest vajadustest grammatikateemade käsitlemise valikut ja põhjalikkust.

Koolitused on üles ehitatud õppijakesksele kogemusõppele, kus osalejad on aktiivselt kaasatud.

Koolitajad järgivad andragoogika põhimõtteid: tõhustatud lühiloengud, praktilised harjutused, juhitud rühmatööd ja arutelud, rollimängud, enesereflektsiooniharjutused, eri meetodite ja võtete praktiseerimine, parimate praktikate jagamine jmt.

Õpiväljundite saavutatuse hindamine ja hindamisviisid

Hindamine on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud). Õpiväljundite saavutatust hindavad koolitajad igal õppesessioonil vastavalt mooduli teemadele.

Hindamisel kasutatakse peamiselt kujundavat ehk õppija arengut toetavat hindamise ja tagasiside metoodikat. Samuti on oluline roll õppija enesehindmisel. Koolitaja hindab mitteeristavalt ning annab õppijale tagasisidet õpitulemuste saavutatuse kohta peamiselt suuliselt. Osalejate keeleoskuse arengut hinnatakse koolituse lõppfaasis testimise ja vestlustega. Koolitusel osalejad teevad ka enesehindamise testi ja annavad tagasisidet, kuidas nende keeleoskus, eelkõige aga suhtlusoskus on paranenud.

Programmi läbimiseks peab õppija osalema auditoorses õppes ja veebisessioonides, aruteludes ja praktilistes töödes.

Nõutud on õppija osalemine auditoorses õppes ja veebisessioonides vähemalt 80% mahust.

Osalemise eeldus

Eesti keele oskus B2 või C1 tasemel. Enne koolitust testitakse lihtsustatud metoodikal (suuline vestlus ja kirjalik test) õppija keeleoskustaset.

Lõpetamise tingimused

Õppija saab tunnistuse, kui on osalenud vähemalt 80% auditoorses ja veebipõhises õppes. Vähem osalenud õppija saab tõendi koolitusel osalemise kohta.

Koolitajad Ellen Aunin, Kati Toobal, Natalja Pyllu ( ERM-i teadustöötaja)

Kvaliteedi tagamine

MTÜ Eesti Eestikeelepööre kvaliteedikindlustamise tingimused

Comments